Nii, otsus on tehtud. Interneti avarusest on teadmisi saadud, naabrist asjatundja on täiendavalt oma soovitused andnud, pereliikmetelt toetus olemas – soovime päikeseelektrijaama oma kodule.

Nüüd on meil juba palju tublisid ettevõtteid ja isikuid, kes oskavad pakkuda lahendust, kui endal oskusi ja teadmisi napib. Selle ettevõtmise käigus tekib küsimus – kas ja milliseid dokumente PEJ rajamiseks ja kasutamiseks vaja on? Kas ostan kõik vajalikud seadmed, materjalid ning panen ise (või kutsun „elektrit tundva“ naabrimehe appi) päikesepaneelid paika, kruvin kaablid külge, loen juhendist kuidas inverter häälestada ja sõlmin oma võrguettevõttega mikrotootja liitumislepingu ning hakkan elektritootmist nautima? Või on tarvis midagi enamat? Varem või hiljem tuleb PEJ puhul jutuks sõna projekt.

Mitmed selle sektori ettevõtted tõlgendavad sõna „projekt“ ja projekteerimise vajadust PEJ puhul erinevalt ning sellest tulenevalt, on selle teema puhul erinevalt ka lähenetud ja kliendile seda selgitatud. Siinkohal juhin lugejate tähelepanu kahele punktile, mida sellisel juhul jälgida. Esiteks, PEJ puhul on tegemist elektripaigaldisega, mis sisaldab insener-tehnilist osa ning teiseks, tuleb PEJ planeerimisel ja ehitamisel järgida kehtivat seadusandlust.

Kuulen sageli arvamust: „Kui on väike PEJ, siis ei pea projekti ega ehitusluba olema, kui on suur, siis tuleb projekt teha…“. Kui suur on suur ja kui väike on väike? Tänane ehitusseadustik ja selle lisad 1 ja 2 ütlevad üheselt – elektritootmisrajatise (sinna kuulub ka meie planeeritud PEJ) kuni või rohkem kui 100 kW rajamisel tuleb taotleda ehitus- ja peale ehitamist, kasutusluba. Ehitusloa väljastab KOV (kohalik omavalitsus) pädeva isiku poolt koostatud projekti alusel. Kes on need pädevad isikud, millised need täpsemad nõuded on ja muu sinna kuuluva info saab igaüks täpsemalt juurde vaadata või oma valitud paigaldaja käest otse küsida. Seega pole olemas väikest ega suurt PEJ, on olemas PEJ.

Mina soovin lugeja tähelepanu juhtida mõnedele punktidele. Ilusate kaante vahele köidetud PEJ seadmete ja materjalide tootjate andmelehed ja seletuskirja lakooniline lause – „kinnistule (või hoone katusele) tuleb paigaldada päikesepaneelid“… ei ole projekt. Projekti eesmärk on anda täiuslik info PEJ ning selle ehituse tingimuste kohta. Projekt annab lahenduse, mitte ei jäta küsimusi õhku. Oluline on insener-tehniliste arvutuste osa projektis. Kas valitud seadmed, materjalid sobivad, kas projekteeritud PEJ on ohutu kasutamiseks, kas kaablid, juhtmed, kaitsmed on õigelt valitud, kas on arvestatud lume- ja tuulekoormustega?

Projekte võib olla kolme liiki (etappi) – eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Millist vajan just mina ja kas on vaja kõiki kolme? Hästi lihtsustatult – mõne kW võimsusega kodumajapidamise PEJ piisab reeglina eel- või vahel ka põhiprojektist, võimsad päiksejaamad vajavad juba enamasti kõiki projekteerimise etappide koostamist.

Kuidas kiirelt ära tunda, mis liiki projektiga on tegemist? Jällegi lihtsustatult: kui projektis on kirjas ja joonisel näidatud, et paigaldada paneelid, x tk, hoone katusele, on ilmselt tegemist eelprojektiga; kui kirja ja joonisele on saanud paneelide alusraam ning selle paigutuse kirjeldus katusel/maapinnal – on tegemist põhiprojektiga; ning kui projekt sisaldab detailseid, mõõtkavas jooniseid ja kirjeldust paneelide paigutuse osas, on tegemist juba tööprojektiga.

See oli lühike ülevaade PEJ projektist. Ma tänan, kui jõudsite kogu selle teksti läbi lugeda ja saite sellel teemal pildi selgemaks.

Nüüd on aeg küsida uuesti: „Kas päikseelektrijaamale on projekti vaja?“

<< Tagasi